Klienditeenindus on oluline, pole kahtlustki, kuid aina enam seostatakse teenindust viisakusega, kiirusega, täpsusega, glamuuriga. Puudub see “miski”, mis tegelikult loob klienditeeninduse.
Sattusin ilmavõrgu avarustes kuulama klienditeeninduse eksperdi Shep Hykeni, hämmastavat lugu taksojuhist ja sellest, mis on tegelikult klienditeenindus. Jagan seda lugu sullegi
Sündmus toimus Texases. Oli südasuvi, meeletu palavus. Shep oli tellinud takso, et sõita lennujaama. Ta astus hotelli uksest välja, lämbesse palavusse, kaks rasket kohvrit käes. Kohe peatus tema eest takso ja välja astus taksojuht. Esmamulje taksojuhist oli muljetavaldav. Mehel oli jalas lühikesed püksid, seljas kortsus särk, habe ajamata, juuksed sassis. Shep mõtles ahastusega, et küllap ka takso on sama räsitud ja kulunud olemisega ja mis kõige hullem, konditsioneer ei tööta. Väljas on aga meeletult palav.
Samal ajal naeratas taksojuht ja ütles: „Istuge autosse, seal on hea jahe, ma panen senikaua pakid pagasiruumi“
Shep istuski taksosse ja teda tabas üllatus. Salong oli mõnusalt jahe ja säras puhtusest. Pingil oli ootevalmis kaks värsket ajalehte, kohalik Dallase ajaleht ja “USA Today“ ning kast jääkuubikutega, mille sees oli kaks karastusjooki.
Shep oli hämmingus. Midagi sellist ei olnud ta varem kohanud.
Õige pea tuli ka juht ja istus oma kohale. Võttis oma pingi kõrvalt karbi kommidega ja ulatas Shepile, sõnades: „Ajalehed, karastusjoogid ja kommid on teile. Tundke ennast mõnusalt meie sõidu ajal.“ Seejärel ütles taksojuht palju sõit maksma läheb. Seegi mõjus üllatavalt, sest tavaliselt selgub hind alles sõidu lõpus.
Kõik see oli aga alles sündmuste algus. Sõitu alustades küsis taksojuht Shepilt küsimuse, mida varem mitte ükski taksojuht ei olnud temalt küsimud: „Kas te kiirustate? Mul on kiirusepiirang peal“
Shep nautis juba karastusjooki ja ütles vastuseks, et kiiret ei ole, sõida nii nagu lubatud.
Nii sõit algaski. Ka vestlus jätkus. Taksojuht küsis kust Shep pärit on, millega tegeleb jne.
Mõne aja pärast küsis taksojuht ootamatult: „Kas te olete kunagi näinud kuulsat Las Colinas purskkaevu?“ Shep ütles, et jah, piltidel olen näinud.
Taksojuht läks elevile ja ütles, et pilt ei ole kaugeltki see, mis päriselt. Seda peab nägema päriselt. Ja siis pakkus, et näitab Shepile seda purskkaevu, sest nad sõidavad praktiliselt sellest vaatamisväärsusest mööda, vaja vaid teha väike kõrvalepõige, lisaraha ta selle eest ei võta. Taksojuht oli oma mõttest nõnda vaimustuses, et Shep nõustuski väikese seiklusega.
Nii nad pöörasidki kiirteelt kõrvalteele ja mõne aja pärast olid purskkaevu juures. Taksojuht kargas autost välja ja hõikas vaimustusega Shepile: „Kas pole, see on lausa imeline!“
Shep vaatas vaimustusest säravat taksojuhti ja ütles: “Tead mees, sa oled veider.”
Samas tunnistas endale, et vaatepilt oli tõesti lummavalt võimas.
Mõne aja pärast sõit jätkus lennujaama suunas. Kohale jõudes küsis taksojuht Shepi visiitkaardi, selgitades, et ta kollektsioneerib kõigi oma toredate klientide visiitkaarte. Shep ulatas oma visiitkaardi ja küsis vastu ka taksojuhi oma.
Seejärel ütles taksojuht: “Järgmine kord kui tuled, helista mulle. Ütle kuupäev ja kellaaeg, millal tuled ja ma olen kohal. Hotellisõidu eest ma ei võta sentigi rohkem ku praegu, kuid sõidutan sind kui limusiiniga. Jätan takso ootama, tulen tulle lennujaama vastu, ootan sind avasüli, et aidata sul kohvreid tassida. Ja ära karda, sa tunned mu kindlasti ära“.
Shep muigas selle peale, sest seda taksojuhti on tõesti raske unustada.
Shep jättis talle suurima jootraha, mis ta eales mõnele teenindajale oli jätnud, sest see, mida ta koges, oli midagi erakordset.
Kuid ka sellega lugu veel ei lõppenud. Neli päeva hiljem sai Shep taksojuhilt e-kirja, kus mees tänas Shepi imetabase sõidu eest.
Kas pole imeline kliendikogemus!
Pildi allikas: https://buyoya.com/mustangs-las-colinas-irving-texas/