Millal on meil õigus nautida kliendiks olemist?

13dets.

Millal on meil õigus nautida kliendiks olemist?

Facebooktwittergoogle_pluslinkedin

Millal on meil õigus nautida kliendiks olemist?

See juhtus armsas väikelinnas. Sõime pubis varajast lõunat. Avaras saalis olime ainsateks klientideks. Mängis jõulumuusika, küünlad põlesid laudadel, kaminas praksus tuli. Jõulumeeleolu puges hinge.

Järsku, ei tea kust, ilmus meie laua juurde meesterahvas, suured kummikud jalas, lörtsist ja vihmast märjad riided seljas, muidu korraliku väljanägemisega. Poetas peotäie sente lauale, kummardus meie poole ja ütles midagi vaikse häälega. Esimese hooga ei saanud ühestki ta sõnast aru. Kõne oli tal segane ja olemine pisut pidune, alkoholiaroomid vaevu aimatavad. Keskendusime mehele, et aru saada tema jutust.  Mõistetavaks osutus kaks mõtet: “külm on” ja “tahaks koju”.

Mehe rahulik olemine ja abipalve hääles pani mõtlema kuidas saaks teda kõige mõistlikumalt aidata.

Ligi tõttas teenindaja ja küsis kas tunneme seda meest. Ütlesime, et esimest korda näeme. Seepeale hakkas teenindaja meesterahvalt nõudma, et ta ei häiriks tema kliente ja lahkuks saalist.

Meile aga tegi muret mehe külmunud oleks ja soov sooja saada. Noppisime laualepudenenud sendid tagasi ta jääkülma puhku ja soovitame tal nende eest osta teed. Saab pisut soojas ruumis istuda ja kuuma joogiga end turgutada. Küll siis ka kodutee läheb kiiremini. Meesterahvas oli nõus meie ettepanekuga, kuid ütles, et eelistaks pigem kohvi juua. Kiitsime ta valiku heaks ja suunasime ta teenindaja juurde kohvi tellima. Mees liikuski teenindajaga leti juurde, kus peagi sai papptopsis kohvi. Üllatusin, sest meil auras kuum kohv tassis. Seejärel taipasin, miks mees papptopsi sai. Teenindaja hakkas teda taas saalist välja ajama. Mees ütles pisut vabandavalt, et sooviks ka salatit. Ilmselt aga ei õnnestunud teenindajal mehe raskest tekstist välja lugeda millist salatit ta eelistab. Seepärast pöördus teenindaja oma esialgse nõudmise juurde, et mees ruumist lahkuks. Meesterahvas vabandas teenindaja ees ja lahkus saalist, kohvitops käes.

Milles seisneb erinevus?

Olime, nii see mees kui ka meie, rahulikud, sõbralikud, viisakad kliendid, tellisime ja maksime tellimuse eest. Ka välimuses, ma arvan, ei saa ühelegi meist etteheiteid teha. Ainsaks erinevuseks oli see, et meesterahva juttu oli pisut keerulisem mõista ja tema kõnnak ebakindlam.

Samas pälvisime vaid meie teenindaja hoole ja tähelepanu ning võimaluse nautida piiramatu aeg sooja ruumi ja jõulumeeleolu. Meesterahval tuli aga loobuda hüvedest ja minna tagasi kõleda tuule ja sulalume meelevalda.

Nii jäi meid kummitama küsimus, millal on meil õigus nautida kliendiks olemist ja millal mitte?